Itaalia-Suurbritannia taustaga paar koos oma Soome päritolu koeraga on alates eelmise aasta suvest joonistanud Euroopasse maailma suurimat ehk rohkem kui 7000km pikkust GPS jalgratast. Oma tegevusega juhivad nad tähelepanu kliimamuutustele ning kutsuvad üles lühemaid teekondi läbima jalgsi või rattaga.

2019. aasta novembrisse planeeritud finiš ei ole tänaseks veel kätte jõudnud, kuna koroona peatas mõneks ajaks ka Põhja-Itaalias elava pere teekonna, mida tulenevalt pikast marsruudist tehakse jupikaupa. Ehk eraldi osadena tehakse nii lenkstang, sadul, rattad kui raami erinevad osad, millest üle 5000km on juba läbitud.

Veidi provotseeriva pealkirjaga veebilehel “Jalgrattad päästavad maailma” (bicycleswillsavetheworld.com) saab tutvuda nii asjaosaliste sõiduvahenditega, milles isegi koerale on loodud oma koht kui ka läbitud teekonna ja muude juhtumistega.

GPS kunst kui sõnum

GPS kunstil on peamiselt sportlik-meelelahutuslik eesmärk. Jooksed õues 10 kilomeetrit, jagad teekonda, saad 10 meeldimist. Jooksed õues 10 kilomeetrit, kuid läbitud teekond moodustas ka mõne looma kuju, saad meeldimisi ja jagamisi oluliselt rohkem. Samamoodi on võimalik teosega mõnda sõnumit edastada – kutsu üles valima, saada Covid-19 ***** või soovi palju õnne sünnipäevaks.

Selle blogi autorit kõnetas esimest korda teosest rohkem selle sõnum, sest jalgrattaga liikumine ei ole ainult sport või meelelahutus. Jalgratta joonistajad rõhutavad, et 50% kõikidest Euroopas tehtud autosõitudest on lühemad kui 5 kilomeetrit, 30% lühemad kui 3km. Need on teekonnad, mida jala või rattal läbides ajas palju ei kaota, kuid milles autoomanike harjumusi on raske muuta.

Sõidan iga nädal ja iga ilmaga jalgrattaga kesklinnast 6km kaugusele Saku Suurhalli koosolekule. Autoga teekonna läbimisel võidaksin ajas 10 minutit, ühistranspordiga 5 minutit. Rattasõidus võidan päevas kokku 50 minutit madala pulsiga trenni. Aga kodust 2km kaugusele korvpallitrenni jõuan rattaga kiiremini kui autoga.

Üle 90% minu rattasõitudest on eesmärgi- (joonistan GPS kujundi, teen pildi mõnest korvpalliväljakust) või vajaduspõhised – sõidan tööle, poodi, trenni, sõbrale külla ning isegi 300 meetri kaugusele lasteaeda lastele järele.

Lisaks on rattasõit odavam, sest autoga liigeldes lisanduvad nii kütuse kui parkimiskulud. Ühe suure ettevõtte juht hiljuti kurtis, et päevase koolituse eest Tallinna kesklinnas tuli 40 eurot parkimistasu maksta.

Usun, et ka Eestis võiks lühemate distantside läbimiseks jala või rattaga liikumist rohkem propageerida, kui mitte kliima parandamise, siis tervislikel eesmärkidel. Võibolla peaks selleks tegema midagi suurt ehk näiteks kogu Eesti suuruse GPS jalgratta. GPS teekondi on võimalik ühendada – kui 100 inimest läbiks a’10km, siis kõikvõimalikke rattahuviliste ning sirg- ja kõrverjoone jooksjate abil ei tohiks ühe 1000 kilomeetrise rattakujundi tegemine olla võimatu.